Euroopas väheneb laste liikumisvabadus iga aastaga. 2002. aastal elas Euroopa Liidus alla 14 aastaseid lapsi 63, 4 miljonit (kogu rahvastikust 16,8 protsenti). Laste arv on Euroopa Liidus aastakümnetega pidevalt vähenenud, samal ajal kui autoomanike arv on pidevalt kasvanud – 177, 4 miljonit sõidukini, seega on praegu Euroopa Liidus autosid peaaegu kolm korda rohkem kui lapsi. Tulemuseks on areng, kus linnakeskkond ei rahulda absoluutselt laste liikumisvajadusi, sest nii jalgsi liikumine kui rattasõit ei ole turvalised: seetõttu sõidutavad vanemad aina tihemini lapsi kooli ja lasteaeda autodega. Kõigele lisaks puuduvad lastel ohutud kohad mängimiseks, liikumiseks ja kohtumiseks eakaaslastega, puudub iseseisva liikumise võimalus, et tutvuda ümbritseva keskkonnaga, minna kasvõi sõbrale külla või proovida jõuda kooli ka iseseisvalt.
Euroopa Liidu liiklusohutusalane strateegia võtab EL eesmärgiks vähendada liiklusohvrite arvu 50 protsenti aastaks 2010, seeläbi, et pöörata suuremat tähelepanu laste ja noorte liiklemisohutusele suuremate linnade teedel ja tänavatel, aidates neil valida ohutuid liiklemismarsruute ja -viise.
OHUTUS JA LASTE ISESEISEV LIIKLEMINE LINNAS
Säästvate liiklemisviiside ohutus ja turvalisus on otseselt seotud säästva transpordisüsteemi arendamisega. Isikliku turvalisuse tase aitab parandada laste liikumisvabadust linnades. On oluline, et lapsi ja noori lubataks vanemate poolt iseseisvalt liikuma, et neil oleks võimalik harjuda jalgsi käimise või jalgrattasõiduga iseseisvalt, sest selline harjumus aitab kujundada noorte hoiakuid tulevikus igapäevaste säästvamate liikumisviiside kasuks ning vähendab tunduvalt sõltuvust autodest. Liiklusõnnetused, hirm kuritegude tees ning vägivald tänavatel teevad iseseisva liikumise riskantseks ja on peamised põhjused, miks vanemad ei lase lapsi iseseisvalt kodust välja.
Propageerides laste iseseisvat liiklemist, annab see neile võimaluse jalutada, sõita rattaga või kasutada erinevaid ühistranspordiviise, kuid kõige selle aluseks on ikkagi üldine turvalisus.
LASTE KÄITUMINE LIIKLUSES
Lapsed on autoliikluse tõttu eriti ohustatud kontingent, kuna neile on omane spontaanne käitumine ja veel välja arenemata ohutunnetus ja tähelepanuvõime. Sageli on nad võimetud hindama olukorda (näiteks lähenevate autode kiirust) objektiivselt ja osutavad vähem tähelepanu ümbritsevale liiklusele. Samuti on nende olukord võrreldes täiskasvanutega liiklusohtude hindamisel ka füüsilisest aspektist halvem, sest lapsed on ju kasvult väiksemad kui keskmine auto kõrguselt. Ei saa toonitamata jätta, et lapsed liiguvad ja käituvad alati spontaansemalt kui täiskasvanud, seetõttu on nende käitumine ka autojuhtide seisukohalt ettearvamatu.
LAPSED ON LIIKLUSES ERITI HAAVATAVAD
Surmaga lõppevad liiklusõnnetused on põhilisteks laste surmajuhtumite põhjuseks Euroopas, paraku on enim ohustatud just jalakäijatest ja jälgrattasõitjatest lapsed. Igal aastal hukkub 2163 alla 17 aastast last Euroopa maade liikluses. Tulemuseks on halvad (lausa ohtlikud) tingimused jala käimiseks ja jalgrattasõiduks, ning siis polegi midagi imestada, kui paljud vanemad muretsedes liiklusõnnetuste suure ohu pärast, on hakanud oma lapsi viima lasteaedadesse ja koolidesse autoga, tekitades sellega nn “nõiaringi” – mida rohkem vanemaid sõidutavad oma lapsi kooli, seda tihedamaks muutub liiklus ja ohtlikumaks muutuvad koole ümbritsevad teed ja tänavad. http://europa.eu.int/comm/transport/care/
NN “TAGAISTME PÕLVKONNNA” LAPSED SAAVAD TÕENÄOLISELT TULEVASTEKS AUTOKASUTAJATEKS
Kuna enamikus Euroopa suurlinnades on laste iseseisev liikumine piiratud, siis ei võimaldata neil harjutada ohutuid käitumismaneere tavalises linnaliikluses. Lisaks sellele tekitavad istuv eluviis, vähene liikumine, energiarikka toidu tarbimine laste kehakaalu tõusu ja võivad mõningatel juhtudel viia tõsise rasvumiseni. Et täiskasvanuks saades olla terve ja elada täisväärtuslikku ja füüsiliselt aktiivselt elu, tuleb liikumisharjumusele alus panna juba lapsepõlves. Miks mitte siis ühe võimalusena lubada lastel läbida oma igapäevast kooliteed jalgsi või rattaga.
OHUTUS ON LINNA ELUKESKONNA ATRAKTIIVSUSE INDIKAATOR
Tänavate muutmine lastele ohututeks on tähtis väärtustamaks linna kui elukeskkonda ka perede tarbeks, sest lapsed vajavad ohutuid kohti liikumiseks, jooksmiseks ja mängimiseks teiste lastega – nii lähedal kodule kui võimalik. Igal juhul, on iseseisvalt liiklevate laste arv üks paremaid linna turvalisuse ja ohutuse indikaatoreid. Kui me planeerime tänavaruumi (kõnniteed, jalgrattateed, parklad) lastele iseseisvaks liiklemiseks, loome me tegelikult võimalused ka teistele erinevates vanusegruppides jalakäijatele ja jalgratturitele.
KOOSTÖÖ LASTE LIIKLUSOHUTUSE PARANDAMISEKS
Väga tähtis on, et laste liiklusohutusprojektidel oleks võimalikult lai ühiskondlik kandepind ning osa võtaksid nii vanemad, lapsed, kohalikud elanikud, kohalik omavalitsus, tervishoiu- ja haridustöötajad, politseinikud, ühistranspordi korraldajad kui ka meedia.
- analüüsida koos laste, vanemate ja õpetajatega võimalikult laia kooli ümber asuva liiklusala riske, märkides ära kaardile ohtlikumad paigad (teeületused jne).
- Paluda koolilastel uurida ja välja pakkuda lähipiirkonna ohutuks muutmise võimalusi, mis lubaksid neil iseseisvalt kooli jõuda (küsimustikud, ankeedid, vaatlejad teedel jne).
- Paluda spordiühingutel, äriühingutel, koolidel korraldada ja osa võtta “Euroopa Liikumisnädalale pühendatud võistlustest, võidusõitudest, teatevõistlustest jne.
- Leida koostööpartner (organisatsioon), kes paigaldaks jalgratta parkimiseks vajalikud vahendid (jalgrattahoidjad), looks mänguväljakud, mis õhutaksid kehalisele liikumisele ja arendaksid laste füüsilisi võimeid.
- Koostöös politseiga juurutada koolide ümbruses liikluse rahustamise meetmeid.
- Korraldada koos politsei ja õpetajatega koolides teoreetilisi ja praktilisi kursuseid teemadel ”Ohutu liiklemine ja jalakäija”, “Ohutu liiklemine ja jalgrattasõit”, “Jalgrattasõiduoskused” jne
- Kaasata lapsi koolide lähiümbruse linnaliikluse planeerijatena, kuna nad oskavad kõige paremini kajastada asju oma seisukohast.
- Julgustada õpetajaid kohalikes koolides läbi viima üritusi, mis propageeriksid jalakäimist ja jalgrattasõitu kui efektiivset ja tervislikku transpordiviisi.
- Kutsuma vastavat organisatsiooni (Haigekassa) informeerima füüsilise liikumise kasulikkusest, füüsilisest tegevusest igapäevases elus, füüsilise tegevusetuse riskidest tervisele ja majandusele jne
- Organiseerima koostöös mõne haiglaga tervisepäeva, kus mõõdetaks vererõhku, verehüübivust, kaalu, luutihedust jne.
Laste ohutus tänavatel sõltub otseselt nende füüsilisest võimetest, teadmistest ja kogemustest. Mõningates Euroopa riikides on liiklusõpetus ja ohutu koolitee läbimise õpetus üheks valitsuse poolt kehtestatud põhiharidusprogrammi osaks. Kuna jalgrattasõit on keerulisem tegevus kui kõndimine, siis on vaja seda harjutada, et suurendada laste rattasõiduoskusi liikluse keskel. Võimed selles vallas peaks sisaldama nii jalgrattavalitsemise oskust, teadmisi teoreetiliselt valdkonnast, piisavat teadlikkust võimalike konfliktide ennetamisest liikluses autode ja jalgrataste vahel ning võimet arvestada loodus- ja ilmastikutingimustega, mis võivad marsruudil üles kerkida.
Mida ette võtta?
- Mobiilsuse ja liiklusteemade käsitlemine hariduses koos õpilaste, õpetajate ja vanematega julgustavad eelistama säästvaid transpordiliike.
- Organiseerida “Mustade laikude väljasõite”, kus koos kooli ja vanematega identifitseeritakse probleemsed kohad (nn mustad laigud) nagu ohtlikud ülekäigukohad, valgusfooride puudumine jne.
- Informeerida lapsi ühistranspordi kasutamise võimalustest -- esialgu võiks tegevus olla korraldatud ja lastele atraktiivseks tehtud läbi vastavate võistluste, kooli külastuste, voldikute jne. Ühistranspordi ohutusteema kõrval võiks harjutada lapsi käituma ka kriisisituatsioonides -- näiteks kuidas hädaolukorras bussist välja pääseda (tulekahjude, õnnetuste, pommiähvarduste jne korral).
- Välja selgitada koos lastega ohutud liikumismarsruudid ja algatuseks valida välja lasterühm, kes täiskasvanu saatel läbiks koolitee jalgsi või rattaga (teeks nn näidisretke).
- Organiseerida koostöös politseiga infopäevi, kus antaks praktiliste näidete varal liiklusohutusalast informatsiooni (nt videod, filmid), täiendataks jalgratta valitsemise oskusi (slaalomrajad, nõlvad, kallakud, takistused, tõkked, tasakaaluharjutused).
- Asutada liiklusparke või luua juba olemasolevatel teedel nn tähistatud näidis- või koolitusrajad, kus lapsed saaksid märgistatud ja teeviitadega varustatud alal, omandada lisaks teooriale ka praktilisi oskusi.
- Otsida koos lastega vastust küsimusele “Milline peaks sinu arvates meeldiv liiklus olema”, teha visioonidest kokkuvõte ning edastada see nii kohalikule pressile kui ka kohalikele poliitikutele ja linnaplaneerijatele.
- Koostada laste oma plaan (koos laste joonistuste, piltide, jutukestega ning nendepoolsete ettepanekutega) paremaks liikluskorralduseks.
- Korraldada liiklusohutuse õpikojad, kus lapsed saaksid korraldada näituse “Euroopa Liikumisnädalal” toimunust.
Lisainformatsioon, õpetajate abimaterjalid, meediateave jne:
TEADLIKKUSE TÕSTMINE
Laste ohutus sõltub suuresti ka autojuhtide käitumisest. Samal ajal kui liiklusohutuse koolituse eesmärgiks on õpetada lapsi liikluses õieti käituma, tuleb teavitustööd teha ka täiskasvanute seas, eriti autojuhtide hulgas, kes peavad nii laste kui ka teiste nõrgemate liiklejate(vanemad inimesed, puuetega inimesed jne) suhtes käituma läbimõeldult ja ettevaatlikult, arvestades nende erilisi vajadusi.
MIDA ETTE VÕTTA?
- Demonstreerida laste liiklusprobleeme ja näidata kui suure on autod lapse mõõtkavas ja millega nad puutuvad kokku iga päev (hiiglaslikud autod, halb nähtavus, väike kasv), just laste seisukohast ja läbi nende “silmade” (abivahenditena võib kasutada mänge, arutelusid, seinalehti, videosid- parem nähtavus teeb liiklemise ohutumaks jne.)
- Tõsta teadlikkust ohutu autojuhtimise viisidest, eriti kooli ja elamupiirkondade ümbruskonnas ja demonstreerida erinevate kiiruste ja pidurdusteekondade vahekordi.
- Algatada kampaania ”Ei Liiklusrikkumistele“ kehtiva liikluseeskirja korralikuks täitmiseks, et mitte piirata laste liikumisvabadust ja seada neid ohtu.
- “Euroopa Liikumisnädal” on hea võimalus premeerida eeskujulikke liiklejaid, kes täidavad reegleid ja trahvida neid, kes ei täida.
- Algatada kampaania “Andke lastele ruumi” ning valida välja koos noorte liiklejatega mõned piirkonnad liikumiseks ja igapäevases liikluses vajalike kogemuste omandamiseks (tõstatada teema laste potentsiaalsetel mänguväljakutel parkivate autode ja nähtavuse piiramise üle.)
- Võib korraldada lõbusa rongkäigu lastele koos ansamblite, klounide, ¸onglööridega mille käigus mõni kohalik võimuesindaja (linnapea) kuulutab, et tänavad on just sama palju laste kui sõidu- ja veoautode omad.
- Korraldada vastavale personalile(bussijuhtide) kursuseid laste ohutuse ja turvalisuse tõstmise võimalustest igapäevases liikluses.
- Julgustada lapsi jalutama/ rattaga sõitma kodust kooli osaledes samal ajal võistluses “Rohelised Jalajäljed jne”. Parimad võiksid linnapea poolt saada autasud või väikesed meened.
Et muuta laste koolitee ohutumaks on pajudes Euroopa maades organiseeritud nn “Jalakäijate/ rattasõitjate bussid”. Tavaliselt saadavad sellist jalutavate või jalgrattaga sõitvate õpilaste rühmi tunnusmärkidega varustatud vabatahtlikest vanemad, rühmal on kindel sõiduplaan (liikumisplaan), ning kokkulepitud punktides (ristmikel) võivad uued liiklejad jalakäijate/rattasõitjate rühmaga liituda. Kui koolitee ohutus on tagatud, siis lubavad vanemad meelsasti oma lapsi ise kooli minna, selle tulemusel väheneb autode kasutamine ja kooliümbrus muutub ühtlasi turvalisemaks.
MIDA ETTE VÕTTA?
- Organiseerida alternatiivne koolibuss, “Jalgratastel Koolibuss” (ühissõit jalgratastel), milles löövad kaasa nii vanemad kui ka lapsed.
- Organiseerida, koos vanematega, “Kõndiv Buss” (jalakäijate rühm), mida saadaksid teekonnal kooli ja koju mõned vanemad. Varustada lapsi saatvad täiskasvanud vastavate tunnusmärkidega.
- Korraldada “Jalakäijate/ Jalgratturite Buss” nagu ühistransport, millel on oma “sõiduplaan” ja kindlate märkidega varustatud “bussipeatused”.
- Teha koostööd koolide, vanematega ning taotleda eesmärkide saavutamiseks kohaliku omavalitsuse toetust.
- Luua kogunemispunktid umbes viie minuti jalgsitee kaugusel kooliväravast vanematele, kes on siiski otsustanud oma lapsi autoga kooli transportida. Nad ei tohiks enam sõita vahetult kooli ette. Vastupidiselt arvamusele hoiab see tegelikult aega kokku.
Lastega arvestav transpordi planeerimine hõlmab liikluse rahustamist ja vähendamist kooliteedel ja koolide ümbruses. Valgusfooride reguleerimisel tuleks seadistada jalakäijatele ja jalgratturitele pikem rohelise tule faas, rajada tuleks ülekäiguradu ja ohutussaari, mis võimaldaksid kaheetapilist tänava ületamist. Veel enam, et parandada autojuhtide ja laste nähtavust liikluses, on vajalik piirata autode parkimist ristmike, vöötradade ja ühistranspordipeatuste läheduses. Ühistranspordi peatused peaksid olema korraldatud viisil, mis võimaldaksid lastel ohutult siseneda ja väljuda. Liikluse rahustamine ja parkimispiirangute kehtestamine peaks suurendama kooliümbruste, elamurajoonide ja kooliteede liiklusohutust ning andma lastele võimaluse iseseisvalt oma ümbrust uurida ja avastada.
MIDA ETTE VÕTTA?
- Korraldada linnaliikluse fooride faasisüsteem ümber nii, et see annaks eelise jalakäijatele ja kutsuda linnapea avama mõnda uue foorisüsteemiga tähtsamat jalakäijate ülekäigurada.
- Sulgeda “Liikumisnädala” ajal peamised koolidesse ja elamupiirkondadesse viivad autoteed ja avada mõni uus otseteed kulgev kõnnitee, mis teeb laste koolitee lühemaks, ohutumaks ja meeldivamaks.
- Muuta mõningad tänavad laste mänguväljakuteks, kus oleks võimalik kiikuda, ronida ja mängida jne. Kaasata lapsi tänavate dekoreerimisel, paigaldada maha murukamarat ja kujundades tänavad ümber elavaks keskkonnaks.
- Eriti tungiv soovitus kohalikele koolidele oleks paigaldada uue kooliaasta alguses piisavas koguses jalgrattahoidjaid.
- Luua ohutud jalgrattarajad, mis oleksid ühendatud suuremate mänguväljakute ja enim kasutatavate koolimarsruutidega, paigaldada kiirust piiravad künkad (“lamavad politseinikud”), avada jalakäijatele ülekäigurajad ja rahustatud liiklusega piirkondi.
- Ehitada kõnniteed lapsi silmas pidades laiemaks, et nad saaksid neid ühtlasi kasutada ka keksu mängimiseks, joonistamiseks, rulluisutamiseks jne ning piirata parkimist koolide ja elamurajoonide ümbruses.
- Koostöös politseiga aeglustada autode kiirust kooli ümbruskonnas (kiiruspiirangud, “lamavad politseinikud”, liikluse rahustamine, liikluse reguleerimine).
- Kindlasti ei tohi unustada, et lastesõbraliku liikluskeskkonna loomisel tuleb arvestada laste enda ja ka vanemate arvamuste ja ettepanekutega.
Peale organisatoorsete ja infrastruktuuri meetmete, on vaja paindlikku poliitikat, et parandada kõikide liiklejate hoiakuid ja seeläbi käitumismaneere. Edukaks kujunevad algatused enamasti just siis, kui plaanid (ohutu koolitee organiseerimine) on korralikult läbi mõeldud. Need plaanid ei puuduta ainult transpordi ja liiklusohutuse küsimusi, vaid parandavad läbi liikumisharjumuse kujunemise laste tervist ja soodustavad iseseisvumist, samal ajal on ka mõju keskkonnale positiivne -- vähenevad ummikud, õhu saastatus jne.
MIDA ETTE VÕTTA?
- Välja mõelda koos õpilaste ja õpetajatega transpordiplaan, kuidas just konkreetse kooli õpilaste liikumisvabadust soodustada (liikluse rahustamine, keskkonnasõbraliku koolitee organiseerimine, ohutu liiklemise koolitused, jalgratturite ja jalakäijate rühmad).
- Juhendada koole säästva juurdepääsu korraldamisel ning anda välja säästva transpordi kaart (kus on peal ühistranspordi ja turvalise kergliikluse marsruudid)
- Kutsuda koole “Liikumisnädala” raames organiseerima transpordi-, tervislike eluviiside ja keskkonnahoiu alase teadlikkuse tõstmise projekte ja otsima lahendusi ohtlikele liiklussituatsioonidele.
- Parandada jalakäijate ja rattasõitjate tingimusi, piirates autode juurdepääsu kooli- ja elamurajoonidele.
- Määrata kindlaks maksimaalselt vajalik parkimiskohtade arv sõltuvalt keskkonnasõbralike liikumisviiside kasutajate arvust (et parkimiskohti ei oleks ülearu ja nad ei hõivaks väärtuslikku elukeskkonda).
OHUTUD TÄNAVAD LASTELE raames on võimalik algatada mitmeid püsivaid ümberkorraldusi, milleks on näiteks:
- Linnade pidev toetus koolidele aitamaks neil välja arendada õpilaste kooliteemarsruute.
- Uue spetsiaalse fondi asutamine, mille abil saab parandada kooliteede ja kooliümbruse ohutust.
- Skeemid jalgratta rühmasõitude korraldamiseks nii kogu linna piires kui ka konkreetse kooli ümbruses (ohutuse tagamiseks kooskõlastada need skeemid kohaliku politseiga).
- Korraldada kooli ja linna poolt ühishange turvaliste jalgrattahoidlate hankimiseks soodsamate hindadega.
- Kiiruse- ja autode juurdepääsu piirangud kooli, mänguväljakute ja spordiklubide vahetus ümbruses.
- Lisavarustuse (kiivrid, jalgrattalipud, helkurvestid) kasutusele võtmine ja jagamine, et suurendada noorte ratturite nähtavust.
- Iga-aastase “Kasutatud Rataste Turu” korraldamine, mis aitaks lastel ja vanematel müüa väikeseks jäänud ja osta sobiva suurusega jalgratast soodsama hinnaga.
Euroopa Mobiilsusnädala käsiraamatust lühendanud ja tõlkinud Ive Vikström-Kruusala
Vaata ka:
|
