Mudelivalik Eesti rattapoodides on väga ülekaalukalt suunatud spordile - kas siis racing (eriti peenikesed rehvid, ettekallutatud isteasend) või maastikuvärk (jäme, palju madalaid käike) - mitte aga linnas/tööl käimisele.
Oleks vaja kriitilist massi, kes ostaks "linnarattaid".
Linnaratas on: - keskmise rehviga (küllalt peenike, et saaks mugavalt kiiresti sõita, küllalt lai, et ei oleks ohtlik konarlustel, äärtel ja trammirööbastel), - üsna püstise isteasendiga (maitseasi, kuigi higistamise vältimiseks lühikesel sõidul on püsti mugava), - pakiraamiga ja/või rattakorviga (kuhu töökoti/portfelli, ja tagavaraks vihmariided panna) - jalg- ja käsipiduriga (osalt maitseasi, aga minu meelest teeb jalgpidur sõidu kordades mugavamaks; käsipidur peaks lisaks ka olema, turvalisuse mõttes (kui kett peaks paigast ära hüppama)), - soliidse välimusega (pintsaku ja portfelliga tööle minnes tahaks ikka stiili juurde kuuluvat ratast - ja neid on küll).
..kui keegi ütleks, mis kell läheb "K alevi" juurest buss ja kuhu. Pean kell 6 Lasnamäel tööl olema ja sinna saan ma ainult autoga, sest nii vara ei lähe sinna midagi.
Seda seisukohta, et jaglrattaga sõites ei hinga saastatud õhku, kuna liikled mööda kõrvaltänavaid, mina omast kogemusest küll ei tea toetada. Mustamäelt Lasnamäe algusesse tööle väntamiseks kasutan mina peamiselt siiski kõige otsemat ja kiiremat teed, mis kahjuks kulgeb autotee kõrval või koguni serval. Igasugused alternatiivsed marsruudid läheksid liiga kõveraks ja aeglaseks, aga hommikuti pole eriti aega kodulinna kaunimaid kõrvaltänavaid nautida.
Ja üks oluline tüütus rattaga sõitmisel on kõnniteeehitajate rattaga sõitjate kauge silmavaade, mis isegi kõigile spetsiaalselt madalamaks saetud teeservadele peab jätma vähemalt viiesentimeetrise astme, kus ratturitel on hea oma tagumikku ja käsi põrutada. Lõpmatuseni ei jõua või viitsi ju ka nokka kergitada iga serva ees.
Kas meil on keegi uurinud või omab sidemeid-tutvusi mingisuguste heategevusorganisatsioonidega, kes äkki suudaks meile siia linnatänavatele natukene neid kasutatud jalgrattaid organiseerida. Poest pole peale mõne paarituhandese ratta midagi võtta ja sellised on pätile eriti magus saak. Linnainimesel aga "meestekat" vast päris keldris või koridoris ei seisa veel. Linnas võiks kasvõi üks korralik suur parkla olla ratta hoidmiseks, et kui äärelinnast tulla, siis oleks näiteks vabaduse platsil koht kuhu oma ratas jätta ning lühemad käigud saab kõik jala visata.