|
Siin rubriigis annab autovaba.ee nõu:
- Kuidas panna oma auto „dieedile“ ja kasutada seda siis kui vaja, kuid nii vähe kui võimalik.
- Kuidas valida auto, millel on väiksem keskkonnamõju
- Kuidas sõita autoga nii, et sellel oleks väiksem keskkonnamõju.
Sinu autokasutuse keskkonnasõbralikkus ei olene selle vanusest või tehnilistest näitajatest, vaid sellest kui palju ja kus sa seda kasutad. Vana auto ei tähenda automaatselt, et see oleks keskkonnavaenulik. Eesti autoregistris on suurem osa autodest üsna vanad, kuid vanemate autode läbisõit on ka reeglina palju väiksem kui uutel autodel. Uue auto tootmiseks kulub praktiliselt sama palju energiat kui keskmine auto kütusena kasutusajal kokku tarbib. Seega on auto tehasest välja veeredes juba kopsakalt saastanud ja ressursse kulutanud.
Kütust säästvad automudelid teenivad siis keskkonnakaitselisi eesmärke kui väiksema kütusekulu pärast ei hakata autot rohkem kasutama. Nn hübriidautod on üsna palju kallimad kui tavalised autod ja kulutavad maanteel ikkagi praktiliselt sama palju kütust kui paljud väiksed mudelid. Kui linnasõidud autoga pole hädavajalikud, siis tasub pigem sama raha kulutada taksoarvete, rendiautode ja ühistranspordipiletitele.
Kui ka kõik kasutuses olevad autod oleksid heitgaasivabad, siis ei vähenda see autostumise suurimaid probleeme – autode ruuminõudlikkust, ohtlikkust ja autokeskse infrastruktuuri kulukust.
Auto valik:
- Eelista väikese kütusekuluga autot. Väikseima kütusekuluga mudelid käivad rahaliselt paljudele üle jõu, kuid hind teenib tihti kasutamisega tasa. Samas kõrget hinda makstes võid hoopis kaaluda, kas poleks keskkonnasõbralikum sama raha kulutada odavamale autole, sõita vähem ja „ülejäänud raha“eest katta ühistranspordi, takso ja kullerteenuste eest.
Võrdle erinevate automudelite kütusekulu ja heitgaase:
http://www.hvorlangtpaaliteren.dk/ - Taanikeelne andmebaas, kus saab võrrelda automudelite energiaklassi, kütusekulu, ohutusklassi. Ei eelda taanikeele oskust. NB! Taani andmebaasis on kütusekulu väljendatud km/kütuseliiter ühikutes meile tavapärase liitrit/100km ühiku asemel.
http://www.epa.gov/greenvehicles/
- Tee kindlaks auto tegelik kütusekulu ja tutvu turvalisustestidega
- Ära osta tarbetult suurt või võimsat autot
- Osta katalüsaatoriga auto. Ka vanadele autodele saab katalüsaatori juurde panna.
- Ära osta neljarattaveoga autot kui sul seda vaja ei ole
- Ära osta automaatkäigukastiga autot
- Eelista vedelgaasiga töötavat autot või hangi gaasikütteseade.
Vedelgaasiseadmete tasuvuse ja gaasimüügipunktide kohta vt:
- Eelista mootorisoojendusega autot
- Eelista laiematele kitsamaid autokumme ja naelkummidele lamellkumme.
Auto kasutamine:
- Auto omamine jätab sulle õiguse teha igapäevaseid linnasõite jalgsi, ühistranspordi või jalgrattaga. Ühistranspordi kuu- ja kvartalikaardid on odavaim viis linnas liiklemiseks ka siis kui oma auto kodus seisab.
- Auto omamine ei anna sulle õigust pääseda kõikjale uksest ukseni või uksest rannaribani.
- Tangi puhtaimat kütust, investeeri vedelgaasiseadmetesse.
- Väldi kiirendusi ja ära kihuta. Ühtlane ja rahulik sõidustiil on kütusesäästlik ja turvaline. Rahustatud liiklusega piirkondades ära püüa sõidukitakistuste vahel kiirendada.
- Väldi suuri kiirusi ka siis kui see on lubatud, üle 90 km/h kiirustel hakkavad eriti kiirelt tõusma lämmastikoksiidide heitmed.
- Väldi tipptunnil sõitmist.
- Eemalda üleliigne pagas. Suusaboksid ja raskem koorem suurendavad kütusekulu.
- Väldi õhukonditsioneeri kasutamist ja liigset jahutamist. See suurendab kütusekulu kuni 0,4l/100 km ja on ebatervislik.
- Kasuta võimalusel mootori eelsoojendust juba siis kui temperatuur langeb alla +5 kraadi. Ära soojenda liiga pikalt. 0-kraadide juures piisab pooletunnisest eelsoojendusest, kõvema pakase puhul piisab paaritunnisest soojendusest.
- Jaga oma autot teistega. Regulaarseid töö-, kooli- vms sõite tehes, uuri, kas on teisi kolleege või kaaslasi, kellega saaksite korda-mööda autot jagada. Pikematel sõitudel vaata, kas saab mitme auto asemel samale üritusele sõitvad inimesed vähema autode hulgaga kohale. Hääletajad ja lahked autojuhid saavad 2005.a sügisest üksteist ka Eestis netis leida. Vt http://www.soida.ee/
Auto hooldamine
- Vii auto regulaarselt hooldusesse. See pikendab auto kasutusiga, hoiab heitgaasid ja kütusekulu kontrolli all. Mõnedel mudelitel väsivad katalüsaatorid juba esimese 10 000 sõidukilomeetri järel ära.
- Hoolitse selle eest, et autoremondi ja hooldamise käigus tekkivad ohtlikud jäätmed nagu akud, õlid jm kemikaalid ning vanad kummid jõuaksid vastavatesse kogumispunktidesse (suuremates bensiinijaamades).
Anna autole ka puhkust!
Sa ei ole ju oma autoga laulatatud, eks ju?
Kui oled paadunud autokasutaja, kuid tunned, et võiksid tegelikult rohkem värskes õhus olla ja liikuda, siis ühenda meeldiv kasulikuga – käi jalgsi või jalgrattaga; kasuta ühistransporti, taksosid ja rendiautosid. Igapäevase autokasutuse lõpetamisel on sama suured positiivsed tervisemõjud kui suitsetamisest loobumisel.
Aga kuidas saan siis poodi, trenni ja tööle?
Sa ei peagi kõiki oma käike hoobilt hakkama auto asemel ratta või ühistranspordiga tegema. Paljud kohad, kuhu linnas autoga liigud on sul tõenäoliselt aja jooksul välja kujunenud kohad, millele on autoga hea juurdepääs. Eesti linnade suurusi arvestades on suurem osa Sinu sihtkohtadest tõenäoliselt kõige rohkem 15-20 min kaugusel.
-
Võta välja linnaplaan või kodupiirkonna kaart.
-
Märgi kaardil kodukoht.
-
Kui kaua oleksid sa nõus iga päev jalgratta sadulas veetma? 15 min kõndimist ei ole palju – sellega jõuad tavaliselt 1-2 km kaugusele. 15 min rattasõiduga jõuad linnas vabalt 3-5 km kaugusele.
-
Märgi kaardile piirkond oma kodukohast nt 4 km raadiuses.
-
Analüüsi, mis ja kes jääb sul sellesse piirkonda – sõbrad-sugulased-tuttavad, poed, teenindusasutused, töökoht, koolid, lasteaiad/mänguväljakud, söögi- ja meelelahutuskohad, rongipeatused, haljasalad, spordikompleksid, muuseumid, kirik, surnuaed, rattapoed-töökojad.
-
Uuri välja, millised on kõige meeldivamad marsruudid nendesse kohtadesse ja iga kord kui võimalik, eelista neid kodulähedasi kohti ja sõida rattaga või käi jalgsi!
-
Tee oma tööandjale või koolile ettepanek, et asutuses pöörataks rohkem tähelepanu ühistranspordi ja jalgrattaga liiklejatele – et oleks olemas ühistranspordiinfo, turvalised rattaparklad, pesemisvõimalused ja et isikliku jalgrattaga tehtud töösõidud kompenseeritaks nii nagu praegu kompenseeritakse autokulusid.
Vaata ka:
|
