Autovaba päeva ja Euroopa autovaba nädala eesmärk on arendada säästvat linnatransporti ja vähendada isikliku auto kasutamist, seda eelkõige kohalikul tasandil linnades. Autovaba päeva organiseerimine peaks olema jõukohane ka neile, kes kogu nädala korraldamist peavad liiga töömahukaks.
Nädala üritused hõlmavad kolme peamist säästva transpordi viisi ja nende kombineerimist, kuid ka rohelise linna ideed laiemalt:

1.    Ühistransport
2.    Jalgrattasõit
3.    Kõndimine
4.    Linnade rohevõrgustik, haljasalad, pargid
5.    Inimsõbralik tänavaruum
6.    Vastutustundlik autokasutus
7.    Autoliikluse ja mobiilsuse ohjamine
8.    Vaba aeg ja tarbimine
9.    Liikumine ja tervis

Täiendavaid ideid ja kasulikke nõuandeid leiab vastava teema alt veebilehelt http://www.mobilityweek.eu ja  seal avaldatud käsiraamatust.

IDEID AUTOVABA PÄEVA JA MOBIILSUSNÄDALA KORRALDAMISEKS

ÜHISTRANSPORT

•    Ühistranspordi info parem eksponeerimine
•    Ühistranspordi kuukaartide ja autokasutuse kulude võrdluse demonstreerimine
•    Autovaba nädala sooduskaart ühistranspordis
•    Autoga ja ühistranspordiga sõiduaja katse läbiviimine lõikudel, kus on palju ummikuid, kuid ühistranspordile eraldi rada (näiteks Pirita tee)
•    Erinevate ühistranspordiliikide ümberistumiskohtade, Pargi-ja – Reisi, jalgrattaparklate jms kombineeritud kasutust soodustavate lahenduste avamine, promomine ja info jagamine (näiteks elektrirongi ja Tallinna ühistranspordi kasutamisest, jalgratta rongi peale võtmise võimalustest jne)
•    Erinevates ühistranspordiliikides info jagamine ümberistumisvõimaluste kohta olenemata süsteemist (näiteks konduktorid rongides jagaks infot ka bussiliinide ja ümberistumisvõimaluste kohta)
•    Ootepaviljonide ümbruse heakorrastamine ja ligipääsetavuse parandamine erivajadustega inimestele
•    Ühistranspordipeatuste avamine uute kontorihoonete, tehnoparkide jm tihedalt külastavate asutuste läheduses.
•    Ühistranspordipeatuste varjualuste, valgustuse ja turvalisuse parandamine
•    Uue või parandatud ühistransporditeenuse avamine
•    Linnatranspordi infokeskuse avamine
•    Ühistranspordi rahulolu-uuringute läbiviimine
•    Ekskursioonid ühistranspordi depoodesse ja juhtimiskeskustesse

JALGRATTAD

Jalgrattaliiklus on üks efektiivsemaid viise linnaliikuse korraldamiseks. Ühistranspordiga kombineerides see suurendab oluliselt ühistranspordi teenindusala, kuni 6 km linnasõitudel on jalgratas autost kiirem liikumisvahend. Jalgratas on tervislik, kiire, taskukohane, ei saasta ega raiska linnaruumi ja inimsõbraliku linna lahutamatu osa ka Põhjamaade linnades.

•    Jalgratta infopunkt linnavalitsuse vm tihti külastatavas kohas
•    Kogenud ja “algaja” jalgrattasõitja tugiprogrammi käivitamine kuu aega enne autovaba nädalat – kogenund rattasõitjad annavad nt vabatahtlikult kampaanias osalevatele ametnikele ja poliitikutele nõu, kuidas mitmeid probleeme lahendada, kuidas turvaliselt end linnaliikluses tunda.
•    Jalgrattaga tööle kampaania läbiviimine.
•    Kuidas lapsi ja suuremaid asju rattaga vedada - demo
•     Auto ja jalgratta sõiduaja demonstreerimine ummistunud linnatänavatel
•    Jalgrattafilmide ja –saadete linastamine.
•    Tasuta hommikusöögi pakkumine jalgrattal tööle või kooli tulnutele.
•    Moedemonstratsioon jalgratastel
•    Rattasõbraliku linnaosa, ametiasutuse, ettevõtte, kooli valimine ja premeerimine
•    Kaardista ja jaga infot turvaliste rattasõidumarsruutide kohta koostöös liiklusohutuse spetsialistide ja politseiga.
•    Ettevõtetes jalgrattakasutust soodustavate tingimuste loomine (turvalised hoiukohad, riiete vahetamise ja kuivatamise võimalused)
•    Kollektiivi ühiskasutuses olevate jalgrataste soetamine
•    Tasuta jalgrattahoolduspunkti korraldamine päevaks või terveks nädalaks
•    Uute jalgrattaparklate avamine (ruumipuudusel näiteks ühe auto parkimiskoha asemel asutuse peaukse juures nagu Von Krahli teatri juures)
•    Jalgrattaparaad, kriitilise massi rattasõit
•    Igapäevaselt rattaga sõitjatele selga kinnitavate plakatite jagamine. Plakatil saab ära tuua kui palju kilomeetreid iga päev rattur läbi väntab.
•    Ühine töölesõit jalgratastel, kogunemispunktid linna äärtes, kus kindlal marsruudil saab rahvast juurde tulla.

KÕNDIMINE

Eesti linnades tehakse ligikaudu 20-30% igapäevastest liikumistest jalgsi. See on väga oluline osa liiklusest, mis kahjuks jääb tihti planeerimisel ja infrastruktuuri projekteerimisel tahaplaanile. Eestis on palju arenguruumi jalakäijate liiklusohutuse parandamisel, mis peale õnnetuste vähenemise tooks kümneid tuhandeid inimesi autodest tagasi tänavatele kõndima ja vähendaks autosõite, sest turvaliste tänavatega linnades julgevad lapsevanemad lasta koolilastel ise kooli minna.
Mida autovabal nädalal korraldada:
•    ohutute kooliteede projekti käivitamine või tulemuste avaldamine
•    ohutute ja meeldivate jalgsijäigumarsruutide kaardistamine
•    kõnniteede eest hästi hoolitsevate kojameeste ja –naiste premeerimine
•    lapsevankriga liiklejate mugavuse parandamine kõnniteedel (madal äärekivi, takistuste eemaldamine)
•    ühistranspordipeatuste ja oluliste sihtpunktide vaheliste kõnniteede auditeerimine
•    Jalutuskäik asutuse juhtidega koos, et anda hinnang oma asutuse läheduses olevatele kõnniteedele
•    Sammulugemise ja punktivõistluse korraldamine asutuses

INIMSÕBRALIKUD TÄNAVAD

liikluse rahustamise kaasaegsete lahenduste näitus
•    rahustatud liiklusega või 30 kiiruspiiranguga ala avamine
•    Tänavahaljastuse- ja kujunduse parandamine lagedatel asfaltplatsidel
•    Tänavate heakorra parandamine, pinkide paigaldamine
•    Uute väikeste väljakute avamine linnaosade keskustes ja avalike hoonete ees
•     Tänavaturgude jm tänavaürituste korraldamine ka väljaspool kesklinna

MOBIILSUSE JUHTIMINE

Mobiilsuse juhtimise (mobility management) eesmärk on vähendada sundliiklust ja suurendada ühistranspordiga, jalgsti, jalgrattaga või ühiskasutuses oleva autoga igapäevast liikumist.

• Muuta kättesaadavaks info kõikide säästvate transpordiviiside kohta
•  Trükkida  linnaplaanid, mis keskenduksid jalgrattateede, ühistranspordi peatuste, jalgrattaparklate, jalgrattahoidjate, otseteede (jalgratturitele/ jalakäijatele mõeldud) asukohtade näitamisele.
• Varustada õpilased ja töötajad nn “säästva transpordi juhendiga”, mis aitaks neid leida mugavaim viis säästvalt kooli või tööle jõuda.
• Varustada iga õpilane ja töötaja individuaalse talle sobiva ühistranspordi informatsiooniga.
•  Koostada näitus, mis teavitaks erinevate transpordipoliitiliste lahenduste võimalustest linnas.
•  Korraldada säästva transpordi alane konverents. Kutsuda huvilised koosolekutele, kus on arutluse all linna transpordi probleemid.
• Tutvustada uusi lahendusi linna transpordisüsteemis (uued bussiliinid, uued jalgrataste parkimiskohad, jalgrattateed, ühistranspordikeskused, sõiduplaanide andmebaas ja kaart internetis, infotelefonid, sooduspiletid).

• Korraldada autode ühiskasutust
• Anda välja auhind parimale, suurimaid jõupingutusi säästva linnatranspordi vallas tegevale ettevõttele
• Uurida mõne suurema asutuse töötajate igapäevaseid transpordivalikuid ning seda, kuidas soodustada autodele aleternatiivseid liikumisviise ning kuidas võib näiteks asutuse ümberkolimine muuta töötajate ja klientide transpordivalikuid.
• Suures asutuses nn mobiilsuse koordinaatori töökoha tekitamine, et vähendada asutuse kulutusi parkimisele, autodele ning parandada töötajate tervist.

LIIKUMINE JA TERVIS

* Mõõta müra ja korraldada vastav näitus ja lasta keskkonnaametnikel demonstreerida õhu kvaliteedi ja mürataseme mõõteriistu.
    * Paluda tehnoülevaatuspunktilt võimalust teha sõidukitele saasteteste.
    * Kutsuda vastavat organisatsiooni (Haigekassa, kindlustus- jm seltsid, nt Südameliit) informeerima füüsilise liikumise kasulikkusest tervisele, füüsilise tegevusetuse tervislikest riskidest ja majanduslikest mõjudest, füüsilise tegevuse igapäevaellu integreerimise võimalustest jne.
    * Organiseerida arutelu arstidega, kes kinnitaksid sõiduautode negatiivset mõju tervisele (eriline tähelepanu võiks olla pööratud kooliarstidele).
    * Paluda haiglatel/ arstidel korraldada tervisekontrollipäeva (vererõhu, -hüübivuse, kaalu, luumassi jne mõõtmiseks).
    * Paluda spordiühingutel/seltsidel pakkuda oma üritusi ja teenuseid
 * Paluda spordiühingutel/seltsidel, äriühingutel, koolidel osa võtta säästvaid liikumisviise propageerivatest võistlustest, võidusõitudest, teatejooksudest.
    * Paluda vastavatel organisatsioonidel paigaldada mänguväljakutele füüsilisi harjutusi ja liikumist soodustavaid abivahendeid.
   * Küsida ühingutelt, koolidelt, toiduainetetööstuselt sponsorlust, et korraldada tasuta hommikusööke, suuri ühispiknikke lõuna- või õhtusöögiajal ilma isikliku autota liiklejatele
    * Pakkuda meelelahutust: kontserte, tänavaetendusi, artistide esinemisi avalikes paikades, vabaõhulavadel jne
    * Paigalda mõnda käidavasse kohta (avalikule väljakule) puhas sein kirjutamiseks, kuhu saaks koguda rahva arvamusi.
    * Paluda kohalikel spordiühingutel ja ettevõtetel, kes on spetsialiseerunud spordikaupade müümisele, organiseerida spordikaupade (rulluisud, rulad, jalgpall, korvpall, võrkpall, suusatamine) jne esitlusi. 

VASTUTUSTUNDLIK AUTOKASUTUS

•    ökonoomsete autode ja nende kohta info leidmise demonstreerimine (ARK andmebaas automudelite CO2 emissiooni kohta)
•    kütust säästva sõiduviisi, Eco-driving, demonstreerimine
•    autokummide rõhu kontrolli promomine
•    autode jagamise ja ühiskasutuse edendamine ettvõtetes
•    kõnniteel parkivate autode kontrolli ja trahvimise suurendamine
•    paindliku tööaja rakendamine linnaliikluse tippkoormuse hajutamiseks
•    naastrehvide kasutamisega seotud keskkonnaprobleemide teadvustamine

VABA AEG JA TARBIMINE

tee koostööd kaubandus- ja huvikeskustega, et nad meelitaks ilma autota keskust külastavaid kodanikke
•    Kaardista vaba aja veetmise kohad, kuhu on kerge ligi pääseda ilma autota
• Tee koostööd suurürituste korraldajatega, et toimumiskohad ei jääks ühistranspordipeatustest kaugele, toimumisaeg oleks ühistranspordikasutajatele mugav või liiguks eritransport
•    Tasuta valvega jalgrattaparkla korraldamine kaubanduskeskuste ja suurürituste juures
•    Tasuta parkimise asemel tasuta ühistranspordipiletiti pakkumine poepidajate poolt
•    Lubada poe- ja kohvikupidajatel avada tänaval müügiplatse, terrasse ja tänavakohvikuid

ROHELISTE VÖÖNDID JA HALJASALAD

    * Roheliste vööndite loomine
    * Kasutada rohelistes vööndites korrastustöödel vabatahtlike abi.
    * Muuta roheliste vööndite ning tänavate, teede kokkupuutekohad ohututeks.
    * Roheliste vööndite rakendusprojektide tutvustamine laiemale avalikkusele, selleks otstarbeks kohalikelt omavalitsustelt maa ostmine, roheliste vööndite avamine, kohaliku rohevõrgustiku rajamine. 

IDEID SEOSES NOORTE JA LASTEGA

    * Korraldada jalutuskäigud/ rattasõidud või piknikud kõigile ühisüritustel osalejatele.
    * Organiseerida külaskäike etendustele, teatrisse, kontserditele.
    * Paluda lastel ja nende vanematel proovida sõita koolitee läbi jalgrattaga või jalgsi läbi mõne mängu või võistluse, kus preemiaks on väikesed auhinnad ja meened.
    * Organiseerida kogunemiskohad viie minuti jalgsikäigu kaugusel kooli peauksest. Vanemad ei pääse siis enam autodega ummistama kooli sissepääsuala ega tekita liiklusohtlikke situatsioone.
    * Piirata parkimiskohtade arvu kooli vahetus naabruses
    * Lubada lastel mõõta mööduvate autode kiirust kooli ümbruses ja kirjutada selle põhjal aruanne
    * Organiseerida kampaania, kus lapsed suunavad tipptundidel valesti pargitud autod sobivamatesse kohtadesse.
    * kampaania, mis õpetaks juhte tagama jalakäijate ja jalgratturite liiklusohutust ning vältima nende liikumisvabaduse piiramist
    * Demonstreerida erinevate sõidukite kiirust ja pidurdamisteekonda
    * Avada uusi ülekäiguradu, rahustatud liiklusega piirkondi jne.
    * Juurutada spetsiaalsed (odavamad) ühistranspordi piletihinnad lastele, noortele ja neid saatvatele vanematele.