Ohutud kooliteed
Sellel, kui palju ja millega me igapäevaselt ringi liigume on väga suur keskkonnamõju. Laias laastus moodustab transport kolmandiku meie ökoloogilisest jalajäljest. 1000 km autosõidu asendamine jalgrattasõiduga aitab vähendada keskmiselt 100 liitrit fossiilse kütuse tarbimist. Kui nii teeks suurem osa Tallinna autokasutajatest, siis väheneks linna tänavate koormus üle 10%, kütuse tarbimine väheneks vähemalt 16 miljonit liitrit aastas. Rahaliselt on kokkuhoid üle160 miljoni krooni…Poleks vaja haljasalasid ja elukeskkonda hakkivaid teedeehitusi planeerimagi hakata…
| Paljud teavad, et ühekordsed joogitopsid ei ole keskkonnasõbralikud. Kui võrrelda autoga liiklemist ja joogitopside tarbimist energiakulus, siis 1000 km autosõitu võrdub ligikaudu 10 000 papptopsi tarbimisega. Kui tahad tõesti midagi keskkonna, enda ja teiste jaoks ära teha, siis väldi nii palju kui võimalik auto kasutamist linnasõitudel. |
3 müüti
Õnneks on jalgratas leiutatud ja paljudel kodudes olemas, kuid kahjuks on veel alles vähestel usku jalgrattasse kui igapäevasesse liikumisvahendisse, mis sobib ka meie kliimasse ja kaasaegse elustiili juurde. Seega tuleb esiteks lahti saada vähemalt kolmest müüdist:
1. Müüt: Jalgratas ei sobi tööl käimiseks
Sobib väga hästi! Kopenhaagenis tehakse kolmandik kooli- ja töölesõitudest jalgrattaga ja see ei kuulu mitte ainult hullude professorite ja boheemlaste, vaid enamiku elustiili juurde. Kui Eestis on paljud asutused nõus „tasuta“ parkimiskohti oma töötajatele ja klientidele jagama, siis on üksnes tahtmise küsimus hoolitseda samaväärselt ka jalgrattaga liiklejate eest – tagada turvalised parkimiskohad, riietusruumid ja kompenseerida isikliku jalgratta kasutamise kulud töösõitudel. Suurem osa rattasõitudest on kuni 5 km pikkused. 20 min rattasõit ei aja linnasõidul sõitjat rohkem higiseks kui nt 15 min kõndimine, pealegi parandab regulaarne rattasõit väga kiiresti üldist vormi, mistõttu on pool linna ratturitele vaid väikese füüsilise pingutuse ulatuses. Suurem osa Tallinna elu- ja töökohtadest asub kesklinnast 6 km raadiuses. Jalgratas on kiireim sõiduvahend kuni 6- kilomeetristel linnasõitudel. Jalgrattaga ei jää sa mitte kunagi ummikusse.
2. Müüt: Jalgratas ei ole meie kliima tõttu arvestatav liiklusvahend.
Taanis ja Hollandis, kus asuvad Euroopa jalgrattaliikluse musterlinnad, on suviti rohkem vihmaseid päevi kui Tallinnas. Paljudes Põhjamaade linnades, nagu nt Oulus ja Rovaniemis on ka talvel jalgrattasõitude osakaal ca 20% sõitudest. Ka Eesti väikelinnades on jalgratas paljudel ka talviti kasutuses. Nagu öeldakse – pole olemas halba ilma, on vaid halb varustus. Ja liikumise puhul tuleb veel lisada – halb teehooldus. Niisiis jällegi puhtalt tingimuste loomise küsimus. Jalgrattaga talvel sõitmine pole külmem kui kõndimine. Kui Tallinn suudab hoida praktiliselt lumevabadena mitmeid kümneid ruutkilomeetreid magistraaltänavaid, siis mitmeid kordi väiksemas mahus kergliiklusteede talihoolde tagamine on ka vaid suhtumise küsimus. Turvaline talvejalgrattaliiklus eeldab küll rahustatud autoliiklusega kõrvaltänavate ja valgustatud kergliiklusteede võrgustikku, kuid selle rajamine ei maksaks viiendikkugi ühe ainsa mitmetasandilise liiklussõlme ehitamise hinnast.
3. Müüt: Jalgrattaga linnas sõitmine on ebatervislik, sest sõita tuleb saastunud õhus.
Euroopa linnades tehtud õhusaasteuuringud näitavad, et autos sõitjad saavad 30% rohkem õhusaastet kui kergliiklejad ja ühistranspordikasutajad. Seda eelkõige seetõttu, et autod sõidavad omamoodi saastetunnelis ja suuremasse heitgaasipilve sattunud autos jääb saastunud õhk pikemaks ajaks salongi ringlema. Jalgrattaga liigeldes kujunevad reeglina välja teised marsruudid kui magistraaltänavaid pidi autoga sõites, eelistatakse kõrvaltänavaid. Jalgratas õhku ei saasta ja auto igapäevase kasutamise lõpetamise terviseefekti on võrreldud suitsetamisest loobumisega.
8 põhjust MIKS JALGRATTA KASUTAMIST SOODUSTADA
KIIRE:
Jalgratas on kiireim sõiduvahend kuni 6- kilomeetristel linnasõitudel (50% autosõitudest on alla 6 km pikkused).
ODAV:
Jalgrattaliikluse arendamine aitab vähendada nii avaliku kui ka erasektori kulutusi transpordile. Väheneb ummikutes raisatud ajakulu ja tervisehoiuga seotud kulutused. Jalgrattateede võrgustiku välja arendamine on kümneid kordi odavam kui autokeskse linnaliikluse arendamine. EL hinnangutel on eelkõige ühistranspordile ja kergliiklusele orienteeritud linna transpordisüsteem 5 korda odavam kui autokeskne transpordisüsteem. Jalgratas vähendab sõltuvust imporditavast fossiilsest kütusest ja autodest.
VÄHEM UMMIKUID:
Jalgratas kasutab tänavaruumi 7 korda efektiivsemalt kui sõiduauto.
Praegu püütakse suurendada tänavate läbilaskevõimet sõiduteede laiendamise kaudu, mis soodustab autoga liiklemist. Jalgratta ja ühistranspordi arendamisega saaks kallist teede-ehitust vältida.
VÄHEM PARKIMISPROBLEEME:
Jalgratta parkimine võtab 10-20 korda vähem ruumi kui auto parkimine ja see ei sega teisi liiklejaid
PAREM JUURDEPÄÄS KÕIGILE:
Jalgratas on taskukohane praktiliselt kõikidele ühiskonna rühmadele. See tagab odava liikumisvabaduse ja juuredpääsu nii noortele kui vanuritele. Nii jalgratas kui ka jalgrattateed hõlbustavavad paljude puuetega inimeste liikumist.
TERVISLIK:
Igapäevase autokasutuse asemel ühistranspordi või ratta kasutamine on sama suure tervisemõjuga kui suitsetamisest loobumine. Pooletunnine rattasõit aitab oluliselt vähendada liikumisvaegust – meie üks peamistest tervisehäirete põhjustajatest. Jalgrattaga või jalgsi liiklejad ei ole õhusaastele rohkem avatud, vaid hoopis autos istudes saab sõitja keskmiselt 30% rohkem saastet kui kergliikleja.
VÄIKSEM KESKKONNAKOORMUS:
Jalgratas on kõige energiasäästlikum liikumisvahend. Selleks ei ole vaja taastumatut energiat, see ei tekita müraprobleeme ega tekita heitgaase. Jalgrattateede rajamiseks ei ole vaja teha läbimurdeid läbi muinsuskaitseobjektide, killustada elukeskkonda ega kärpida haljasalasid
VÄHEM STRESSI:
Üks peamistest põhjustest, miks inimesed linnast ära tahavad kolida on liiklusest põhjustatud müra, ohutunne ja ebameeldiv tehiskeskkond. Autoliiklus on tööalase stressi kõrval üks suuremaid stressiallikaid linnas. Jalgratas on selline liikumisvahend, mis selliseid probleeme ei tekita ja võimaldab ühendada meeldiva kasulikuga.
4 asja, mida Sina saaksid ära teha:
1. Eelista autosõidule nii palju kui võimalik ühistransporti ja jalgratast.
Parim jalgrattavarguse vastane vahend on isikupäraseks muudetud ning korralikult lukustatud jalgratas. Kui kallima jalgratta tänavale jätmine liiga riskantne tundub, siis ajavad vanad kasutatud rattad linnasõidud suurepäraselt ära.
2. Tee oma tööandjale või koolile ettepanek jalgrattaga tööl/koolis käivate inimeste tingimuste parandamiseks.
Näita kuhu ja kuidas lahendada turvaline parkimine (paljudes kohtades saab siduda autoparkla valvega). Anna kaaslastele nõu, milliseid teid pidi on turvalisem ja meeldivam rattaga sõita. Tee tööandjale ettepanek ühiskasutuses olevate ametirataste hankimiseks – kel kodutee rattasõiduks liiga pikk, saab päevas töösõite teha ametirattaga. Nõua tööandjalt ametiratast või isikliku jalgratta kasutamise kompenseerimist töösõitudel.
3. Tutvu oma linnaga - avasta kõrvaltänavaid ja uusi paiku, kus on turvaline ja meeldiv tööle, kooli või poodi vändata.
4. Tee ettepanekuid linnavõimudele, kuidas kodu- ja töökoha lähiümbruse liiklust kergliiklejatele turvalisemaks teha.
Mida rohkem ettepanekuid ametnikud saavad, seda kindlamini hakkavad nad ka jalgratturite probleemidega tegelema!
