Kas autovaba.ee on mõeldud ainult autovaba päeva ürituste reklaamimiseks?

Ei ole. Autovaba päev on ainult üks paljudest viisidest, kuidas inimestele alternatiivseid liikumisviise tutvustada. Me peame oluliseks aastaringselt mõjuvate ning autosõtluvust vähendavate ettevõtmiste toetamist.

1. Autovaba ühiskond on mõeldamatu, vaja on ju liikuma saada, operatiivautosid ja kaubavedu. Kuidas te kaasaegset elu ilma autodeta ette kujutate?

Me ei arvagi, et kohe peaks täiesti autodeta ühiskonda looma hakkama. Me ei taotle, et autode kasutamine ära keelataks, vaid, et inimeste igapäevaelu toimiks nii, et vajadus isikliku sõiduauto järele oleks minimaalne. See tähendab autost sõltumatust, mitmekesist ja ohutut transpordisüsteemi, elavaid ja lapsesõbralikke linnatänavaid, elukeskkonda, kust ei pea igal väiksemalgi põhjusel kümnete kilomeetrite taha sõitma. 

2. Miks te tahate, et autokasutajaid veelgi rohkem ahistataks? Me maksame juba praegu kallist kütuseaktsiisi ja Tallinnas on üks Euroopa linnade kõige kõrgemaid parkimistasusid!

Me ei taha, et kedagi üldse ahistataks, me tahame, et erinevaid liiklejaid koheldaks võrdsetel alustel. Auto pidamine on reeglina väga kallis selle kasutajale. Autoliiklusele muganduva linna ja riigi pidamine on ka väga kallis ja seda mitte ainult autokasutajatele, vaid ühiskonnale tervikuna, sest isegi suhteliselt kalli kütuseaktsiisiga ei suudeta katta kõiki teede-ehituse ja hooldusega seotud kulusid. Keskkonna- ja tervisekahjustustest rääkimatagi. Need väliskulud on Eestis suurusjärgus 6-10 miljardit krooni. Iga otseselt liikluses hukkuva inimese kohta sureb Eestis enneaegselt transpordi tervisemõjude tõttu veel 3-4 inimest, niisiis kokku üle 1000 inimese aastas.

Tallinna kalliks puhutud parkimistasud küll autokasutajaid eriti ei koori, sest kallis parkimistasu kehtib ainult vanalinnas ja tasulisi parkimiskohti on kokku ainult ca 4000. Tallinnas varem kehtinud auto aastamaksust laekus linnale 40 miljonit krooni, praegu parkimistasudest ainult 30 miljonit – ja selle summaga on Tallinn üks väikseima automaksukoormusega linnu Euroopas. Seega naudivad autoomanikud meil mitmeid nn varjatud subsiidiume ja millegi pärast arvavad autojuhid, et nad peavad kõike linnas „tasuta“ saama. Ühistranspordikasutajad maksavad kinni näiteks pooled linna ühistranspordikorralduse kuludest.

Kui kõiki liiklejaid kohelda võrdsetel alustel, siis peaks ka autokasutusele vastava hinna kehtestama ning ühistranspordi ja kergliikluse arendamisele sama palju tähelepanu pöörama kui praegu autode puhul.

3. Kas te arvate, et ma pean hakkama ühistranspordiga lapsi Kakumäelt kesklinna lasteaeda ja kooli viima, naine Ülemistele ja ise Piritale puu-püsti täis ja haisvas bussis tööle minema? Mul on vaja päeva jooksul käia 5 kliendi juures. Ühistranspordiga kuluks kõigele selleks 5 tundi päevas!!

Me ei arva, et kõik praegused autosõidud asenduksid kohe ühistranspordisõitudega või et ühistransport jääks selliseks nagu ta praegu on. Vaata, kumba Sul ikkagi rohkem vaja on – kas seda, et autoga lapsi kooli sõidutada, või seda, et lapsed saaksid hästi koolitatud? Paljud liiklusprobleemid ei teki mitte teede kehvast tasemest vaid sellest, et uued linnaosad on praktiliselt ainult magalad ja igapäevastest teenustest kaugel. Seega leiaks sinusugune autovabamas linnas koolid-lasteaiad kodukoha läheduses ja ühistranspordiga töölesõit oleks hoopis teine tase -- väga mugav.

Muidugi on teatud ameteid, kus on vaja pidevalt liikuda, kuid see ei moodusta põhiosa liiklusest ning siin annab tööandjal päris palju ära teha, et ka need vajalikud sõidud võimalikult säästvalt tehtud saab.

4. Autoga on linnas vaieldamatult mugavam ja ohutum liigelda kui jalgsi või ühistranspordiga. Mina küll ei laseks oma 10-aastasel tütrel bussiga kooli minna – tänavad on ohtlikud ja bussis saab ka asotsiaalidelt tuberkuloosi.

Kas „mugav“ linnas autoga liiklemine on ikka seda väärt, kui see selliseid kulutusi ja ebamugavusi ühiskonnale kaasa toob? Kas 2-5 miljardit krooni aastas tervise ja keskkonnakahjustusi ei ole natuke liiga suur summa selles eest? Autoga liiklemise kiirus on ka suhteline – analüüsi kui palju auto pidamine tegelikult maksma läheb – mitte ainult kütusekulu, vaid ka liising/amortisatsioon, hooldus, remont jne. Kui suure osa moodustab see Sinu sissetulekutest? Mitu tundi pead Sa selle jaoks töötama?

Tänavad ongi ju lastele ohtlikuks muutunud liigse autostumise ja hoolimatust soodustava tarastamise ja inimeste isoleerumise pärast. Autoga tööle-kooli sõites saate mõlemad ca 30% rohkem õhusaastet kui ühistranspordiga või jalgsi käies. Pealegi soodustab autoga liiklemine istuvat eluviisi – ühistranspordiga või jalgsi käies saab igapäevaseid käike tehes põhilise füüsilise koormuse ja värskes õhus viibimise vajaduse kätte. Igapäevase autokasutuse lõpetamise tervisemõju on võrreldav suitsetamisest loobumisega.

5. Miks te olete teede ehitamise vastu? Ühistransport ja jalakäijad kasutavad ju ka teid. Ma pean siis teiesuguste pärast ostma endale maasturi, sest Tallinna tänavatel ei saa enam muud moodi liigelda!

Esiteks – me ei ole olemasolevate tänavate remontimise vastu. Vastupidi – kui seda korralikult teha, siis need muutuvad kõikidele liiklejatele turvalisemaks ja liiklusruum palju konkreetsemaks.

Teiseks – ühistransport ja jalakäijad ei ummista linnatänavaid ja nende pärast ei ole vaja panna miljardeid linnaruumi asfalteerimiseks ja betoneerimiseks. Me oleme teedeehituse vastu autodega ülekoormatud piirkondades. St et tee-ehituse praegused eesmärgid on ju „ummikute“ lahendamine, kuigi tõsiseid ummikuid Tallinnas ei ole ja pealegi on autostunud linnade kogemus näidanud, et teede juurde ehitamine on kalleim viis probleemi suurendamiseks, mitte selle vähendamiseks.

Kolmandaks -- kui need samad miljardid, mida praegu on planeeritakse linnade asfalteerimiseks, pandaks ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamiseks, ja mis veelgi olulisem – kodulähedaste teenuste arendamiseks (et ei peaks lapsi ühest linna otsast teise kooli või lasteaaeda sõidutama) siis puuduks ka vajadus uute teede ehitamise järele. Sest esiteks muutuks ühistransport ja rattaga liiklemine oluliselt mugavamaks ja teiseks ei oleks elanikel vaja tipptundidel korraga läbi kesklinna sõita. Eestis on lihtsalt kõik alternatiivsemad ja ökonoomsemad liiklusprobleemide lahendamisviisid täiesti läbi proovimata.

6. Mis siin ikka enam mingist autovabast linnast rääkida, 10 aasta pärast on nafta hind nagunii laes ja varsti saavad needki varud otsa. Need probleemid lahenevad iseenesest.

No jahh, seda küll – eks siis seda vähem on meil siin põhjust uusi teid juurde ehitada ja elada edasi nii nagu nafta oleks alles äsja avastatud. Milleks siis neid teid juurde ehitada, kui neid 15 aasta pärast peab lammutama hakkama. Naftavarude vähenemise ja hindade tõusuga näiteks praegused liiklusprognoosid üldse ei arvesta. 

7. Transpordi keskkonnamõju pole enam nagunii võimalik vähendada – teadlased on tõestanud, et kui me kohe lõpetaksime igasuguste kasvuhoonegaaside õhku paiskamise, siis kliima soojeneb ikka edasi ja suurtest tormidest ja üleujutustest ei pääse nagunii.

Sõiduauto- ja lennuliiklusel on tõesti väga suur roll globaalses kliimamuutuses, sest sõidukikütuste põletamine põhjustab ca 25% maailma kasvuhoonegaaside heitmetest. Juba on heitlik ilm ka Eestis end tundma hakanud andma. Globaalne kliimamuutus on autostumise üks paljudest probleemidest. Kui me ka seda vältida ei suudaks, siis on terve rida teisi probleeme, mida me siis „enne veeuputust“ veel lahendada saaksime. Pealegi – mida rohkem on asfalteeritud pinda, seda haavatavamaks piirkond tulvadele muutub – st et üleliigne vesi ei imbu loomulikult ära ja hakkab ruttu linna kanalisatsiooni koormama.

Vaata lähemalt: Miks autovaba ja Transpordi keskkonnamõjud

8. Miks Te tahate ühiskonna loomulikku arengut ja majandust takistada? Kui inimesed tahavad autodega sõita, siis laske seda nendel teha, see on nende mure kui nad peavad ummikutes istuma ja kallist kütust kinni maksma. Võite ise jala käija ja juurikaid närida!

Tõesti imelik, et praegust autostumise trendi loomulikuks, paratamatuks ja ainuõigeks suundumuseks peetakse. Transpordisüsteem areneb selles suunas, milleks teda arendatakse või milliseks seda arendada tahetakse. Majandusareng ei ole kuidagi sõltuvuses autostumise tasemest või läbisõidetud kilomeetritest. Kuni 1970ndate aastate energiakriisini peeti ka energiatarbimise kasvu majandusarenguga paratamatult kaasas käivaks nähtuseks, kuid praegu mõõdetakse majanduse efektiivsust pigem selle energia säästlikkuse, mitte energia raiskamise näitajate kaudu.

Üks asi on inimeste soov autot omada, teine asi on vajadus seda kasutada. Vaevalt, et paljud ihkavad lörtsisel ja pimedal talvehommikul 20 km lapsi kooli sõidutada. Seega ei saa praegust autostumist üks-ühele tõlgendada kui inimeste soovi autoga liigelda, vaid see väljendab, et inimesed muutuvad järjest rohkem pikematest vahemaadest sõltuvateks. See aga ei ole ju kellelegi tervikuna ökonoomne.

Mida rohkem inimesed eelistavad ühte transpordiliiki, seda rohkem see hakkab dikteerima ka teiste liiklejate valikuid. Tallinnas ei sõida paljud jalgrattaga mitte selle pärast, et seal ei ole jalgrattateid, vaid, et autokasutajad on hõivanud selle liiklusruumi, mis ka teoorias ratturitele kuulub. Ühistransport on olnud aastaid alafinantseeritud, sest praktiliselt 100% uutest transpordialastest uusinvesteeringutest läheb autoliikluse „sujuvamaks“ korraldamiseks.

Me ei võta seda autovaba linna ideed nii mustvalgelt – et kas kõik või mitte midagi! Me ju ei eelda, et kõik hakkavad homsest ainult kõndima.

Me räägime esialgu linnast, kus vajadus isikliku auto järele oleks minimaalne.

PS Mis jala käimisel viga on kui niiviisi asjad aetud saab?