|
www.autovaba.ee vahendab infot selle kohta, kuidas saavad linnad ja linnas elavad või töötavad inimesed toimida nii, et vajadus isikliku sõiduauto järele oleks minimaalne.
Niisiis, aga miks? Miks peaks linnad olema autovabamad?
1. Mida autovabam on linn, seda meeldivam on seal elada.
Me oleme 1 tunni päevas liiklejad ja 23 tundi päevas lihtsalt "olijad", töötajad, linnakodanikud, lapsed, noored, vanad – liiklusest mõjutatud.
Rahulolematust oma elukeskkonnaga näitab juba see, et paljud linnaelanikud ihkavad minna või on kolinud linnaserva elama. Pole vajagi hakata tooma ära numbreid – liiklusmüra, ohtlikud tänavad, närvilisus, õhusaaste, pori ja mustus, asfaldi alla kaduvad haljasalad ja mänguväljakud, õuevaated ja ummikud on enamikele tuttav mure. Vähesed aga annavad endale aru, et maale kolimise, kuid autoga linna igapäevase pendeldamisega neid probleeme ju veelgi süvendataksegi. Kui sa ise oled teiste autokasutusest häiritud, siis parim, mida ise teha saad, on auto kasutamist võimalikult palju vältida.
2. Mida vähem autot kasutad, seda keskkonnasõbralikum sa oled.
Kui tahta keskkonnakaitse heaks midagi ära teha, siis isikliku auto kasutamisest loobumine on toitumise ja kodu kütte- ja muu energiaallika valikute kõrval üks peamisi valdkondi, kus saab kõige rohkem midagi ära teha. Vaatamata üldiselt levinud arusaamale, nagu oleksid uued autod keskkonnale täiesti kahjutud, pane tähele, et juba auto tootmise ajal kulub sama palju energiat kui auto kogu läbisõidu ajal, teedeehitus raiskab väärtuslikku linnaruumi, loodusmaastikke ja loodusvarasid ning ka uued autod neelavad naftat.
transpordis kulub ligi pool maailma naftatarbimisest,
ligi kolmandik kasvuhoonegaasidest on pärit transpordist
90% õhusaastest on Tallinnas pärit liiklusest, mitte korstnatest.
» Vaata ülevaadet autostumise keskkonnamõjudest
3. Mida autost sõltumatum linn, seda soodsam see on nii linna eelarvele kui ka linnakodanike rahakotile.
Autostumisele muganduv linn, nagu praegu näiteks Tallinn, neelab aastas sadu miljoneid kroone uute teede ehitamiseks. Nii auto omamine kui ka autokeskne infrastruktuur koos kiirteede, mitmetasandiliste ristmike ja parkimismajadega on paratamatult kallis, isegi praeguses situatsioonis, kus autokasutaja ei maksa kinni kõiki ei otseseid ega negatiivsest keskkonnamõjust põhjustatud kulusid. Seda sellel lihtsal põhjusel, et kütuseaktsiisist ei jätku piisavalt teederemondiks, väliskulude katmisest rääkimatagi. Tallinnas on transpordi väliskulud suurusjärgus 2-3 miljardit krooni, iga aasta kulutab linn uute teede ehitamisele ca 200 miljonit krooni. Need kulud maksavad kinni kõik – nii autokasutajad kui ka jalakäijad, sest ainukesest autodele kehtestatud tasudest, parkimistasudest laekub linnale küll 30 miljonit krooni, kuid juba 2/3 sellest kulub linnal tasulise parkimise korraldamisele.
Vaata ka: Uue aja okupandid -- autod ehk mida kõike võib tähistada 22.septembril
Valglinnastumine - Pealinna "edu" ja elutus
Kommenteeri teemat foorumis
|
