Tõlgitud Europa Mobiilsusnädala 2008. a käsiraamatust

EL õhukvaliteedi direktiivid
Kasvuhoonegaaside vähendamisele pühendunud linnad

Autoliikluse ohjeldamine on kohailke omavalitsuste teha

Londoni kogemus: Ummikumaks ja uus CO2 maksustamise süsteem

Puhta õhu tsoon  

Õhusaaste on üks peamine poliitilika valdkond, millega Euroopa riigid tegelevad. Mitmete Euroopa Liidu keskkonnaalaste regulatsioonidega püütakse õhukvaliteeti parandada ja selleks kõige tõhusamaid meetodeid leida. Juba 1970ndatest aastatest alates on EL püüdnud vähendada õhku saastavate heitmete hulka kütuse kvaliteedi parandamise ja transpordi ning energiasektori arendamise kaudu. Õhusaaste tekitab palju mureainet ka elanikele ja kohalikele omavalitsustele. Euroopa autovaba nädala raames tehtud küsitluse järgi peavad elanikud õhusaastet üheks kõige suuremaks keskkonnaprobleemiks ning paljud on mures selle õhu puhtuse pärast, mida nad sisse hingavad.  Seetõttu keskendub 2008. a Euroopa autovaba nädal ühukvaliteedi teemale ning julgustab linnu organiseerima teavituskampaaniaid õhusaaste kohta ning tegema ära midagi konkreetset, mis  aitab märgatavalt vähendada õhusaastet ning CO₂ heitmeid transpordisektorist.  

 Faktid ja trendid

Praegu välja kujunenud transpordisüsteem põhjustab olulisi ja üha kasvavaid keskkonna- ja terviseprobleeme. Tehnoloogiliste saavutuste ja kütuse kvaliteedi paranemisega on küll suudetud mõningaid saasteaineid vähendada, kuid transport on endiselt kõige kiiremini kasvava energiavajaduse ja kasvuhoonegaaside heitmetega valdkond Euroopa Liidus. Ka linnaõhu kvaliteet on mitmel pool Euroopas väga kehv. Transpordiplaanides on hakatud järjest rohkem rõhutama transpordivoogude kasvu ohjeldamise ja erinevate transpordiliikide tasakaalustatud arengu vajadust. Õiglane ja tõhus maksustamine, paremini planeeritud investeeringud ja ruumiline planeerimine on valdkonnad, millega saaks seda eesmärki täita.

Tabel: Õhukvaliteedi piirnormide ületamine linnades – Euroopa Keskkonnaagentuuri ülevaade, aprill 2008 

Uuringud näitavad, et õhusaaste ja enneaegse suremuse kui ka hingamisteede ja südame-veresoonkonna haiguste vahel on otsene seos. Täna kannatab astma käes kaks korda rohkem eurooplasi kui 20 aastat tagasi. Lapsed on õhusaaste suhtes eriti tundlikud. Õhusaaste vähendab eurooplaste keskmist eluiga 9 kuu võrra, kõrge õhusaastega piirkondades 36 kuu võrra. Igal aastal sureb 370 000 eurooplast enneaegselt õhusaaste, eriti peenosakeste, tõttu. 2020. a on õhusaastest tingitud keskkonna- ja tervisekahjud hinnatud 609 miljoni eurole.

Linnakeskkonnas on liiklus peamine õhusaaste allikas. Tänavate liiklusest on tingitud üle 40% peenosakeste heitmetest ja 72% transpordi kasvuhoonegaasidest. Kõige kõrgemaid peenosakeste kontsentratsiooni mõõdetakse tavaliselt ummistunud liiklusega tänavatel, kus üle poole saaste piirnormi taseme ületamisest on tingitud transpordist. Lämmastikoksiidide puhul pärineb 70% heitmetest liikluselt.  Seega tähendab linnade õhukvaliteedi parandamine eelkõige transpordiga tegelemist. 

Vt lähemalt Maailma tervishoiuorganisatsiooni kodulehelt

EL õhukvaliteedi direktiivid

EL õhukvaliteeti puudutavate direktiivide välja töötamisel lähtuti sellest, et õhusaaste peab vähenema nii palju, et see ei põhjustaks elanikkonna, eriti laste, eakate ja rasedate, tervisele probleeme ega tekitaks kahju keskkonnale. Selle peamiseks väljundiks on 6. Keskkonnategevuskava ja mitmed valdkondlikud strateegiad (CAFÉ).

EL õhusaaste direktiiv (96/62/EU) oli oluline samm  puhtama õhu suunas Seda direktiivi koos mitmete tütardirektiividega hakkab 2008. a asendama uus direktiiv, mis sätestab piirväärtused, sihtväärtused ja eesmärgid iga saasteaine kohta eraldi.

Need nõuded muutuvad järjest olulisemaks ka kohalikele omavalitsustele. Üks uutest saasteainetest, millele on sätestatud piirnormid, on peenosakesed, PM2,5; mis on viimaste aastate uuringute põhjal osutunud tervisele väga kahjulikuks. LInnapiirkondades peab PM2,5 heitmeid vähendama 20% võrra aastaks 2020, võrreldes aastaga 2010.

Linnad, kus on juba olulisi õhusaaste kavasid rakendatud, saavad sellele tähtajale pikendust ja neilt eeldatakse, et peenosakeste saaste sellel perioodil ei kasva.  Juhul kui mõni linn seda direktiivi ei täida, siis peavad nad juba 2005. A kehtinud PM10 piirnormide ületamise eest maksma trahvi.

Kasvuhoonegaaside vähendamisele pühendunud linnad

Euroopa autovaba nädala raames toimuvad säästva transpordi kampaaniad puudutavad nii kohalikku õhukvaliteeti kui ka globaalse kliima kaitsmist. Linnad, mis ühinevad uue EL kliimakaitset puudutava Linnapeade leppega vähendavad oma tegevusega ka teisi kahjulikke saasteaineid. Selle leppega ühinenud linnad ja piirkonnad on võtnud endale kohustuse vähendada CO2 emissioone 20% võrra aastaks 2020. Selleks koostavad linnad säästva energiamajanduse tegevuskava  (mis sisaldab ka transpordi alateemat).

Ilma maanteeliiklusest tingitud saasteainekoguse piiramiseta ei suuda ei EL ega ka Euroopa linnad oma õhukvaliteeti parandada ja kasvuhoonegaase oluliselt vähendada, sest kui teistes valdkondades on CO₂ emissioone alates 1990. Aastast suudetud vähendada, siis transpordi osakaal tõusis sellel perioodil 28% kogu heitmetest. 72 % transpordi CO₂ heitmetest pärineb maanteeliiklusest, millest omakorda 40% on tingitud linnaliiklusest. Juhul kui praegune trend jätkub, siis aastaks 2020 kasvavad transpordi CO₂ heitmed kaks korda, seega on tegemist tõeliselt suure probleemiga.

Autoliiklkuse ohjeldamine on kohailke omavalitsuste teha

Linnadel on oluline roll riikliku ja üleeuroopalise seadusandluse rakendamisel ning nad on kohustatud oma kodanike tervist kaitsma. Integreeritud transpordi- ja mobiilsusplaanid, mis soodustavad säästva transpordisüsteemi kujunemist, on üks põhiline vahend, kuidas seda teha. Transpordiga seotud keskkonnaprobleemide vähendamiseks saavad linnad näiteks:

- investeerida ohututesse jalgratta- ja kõnniteedesse

- vähendada linnaliikluse piirkiirust ning rahustada liiklust

- muuta busse jt ühistranspordivahendeid säästvamaks

- viia läbi mobiilsuse juhtimise kavasid

- viia läbi teavituskampaaniaid liikumisharjumuste muutmiseks

- sisse seada puhta õhu ja ummikumaksu tsoone

- Raskeveokite liikluse piiramine – linna läbivate raskeveokite liikluse piiramine võib vähendada kohalikku õhusaastet 30% ja vähendada õhusaastest mõjutatud elanike arvu 5%. Heade tulemuste saamiseks peab see piirang katma kogu linna, mitte ainult teatud tänavaid.

- Parkimise korraldamine: parkimiskohtade arvu vähendamine kesklinnas ja soodsate parkimisvõimaluste loomine äärelinnas, Pargi ja Reisi süsteemi loomine hea ühistranspordiühendusega kohtadesse, soodsamad parkimistasud väikese saastetasemega sõidukitele.

- Elektriautode tanklad, mida varustatakse rohelise energiaga

Mobiilsuse juhtimine – töökohtade, koolide ja isiklikud mobiilsusplaanid, millega vähendatakse isiklikust autost sõltuvust ja muudetakse alternatiivsed liikumisviisid mugavamaks ja vähendatakse üleüldist sundliiklust. Personaalne töötajate ja nende perede logistiline nõustamine on andnud mitmel pool väga häid tulemusi (Münchenis, Dresden ja Kingstonis).

Londoni kogemus: Ummikumaks ja uus CO₂ maksustamise süsteem

Ummikumaksu kehtestamine Londoni kesklinnas andis kohe algusest peale häid tulemusi. 2007. a kasvas jalgrattaga tehtavate sõitude arv 40% ja autoliiklus kahanes 21%. Olulilest on parandatud ühistransporti kuigi selle kasutustase oli juba varem väga kõrge (85% kõikidest sõitudest)

Alates 2008. a oktoobrist on Londoni linnal plaanis muuta ummikumaksu süsteemi, võttes tasus suuruse määramisel aluseks sõiduki CO₂ heitmed. Autod, mis tekitavad alla 120 g/km CO₂ ja vastavad Euro 4 õhusaaste standardile, saavad on 100% vabastatud lisanduvast CO₂ maksust ja peavad maksma ainult seni kehtinud 8 naela kesklinnas sõitmise eest päevas. Autod ja kaubikud, mis tekitavad palju CO₂ peavad maksma 25 naela lisatasu, kohalikud elanikud saavad 90% soodustust.

www.tfl.gov.uk/roadusers/congestioncharging, www.tfl.gov.uk/lezlondon

Puhta õhu tsoon

Saksamaal tehtud uuringutes on ilmnenud, et isegi üksnes Euro 1-3 standardile vastavate sõidukite liikluse piiramine ilma tasu võtmata, vähendab PM₁₀ heitmeid 10% ja piirnormi ületavate päevade arv väheneb 20 päeva võrra. Puhta õhu tsoon katab suurema osa Berliini keskosast. See on miljoni elanikuga, 88 km² suurune väga tiheda asutusega ala, moodustades suurima puhta õhu tsooni Saksamaal.  Puhta õhu tsoonid on Saksamaal tasuta, kuid sinna sisenemiseks on vaja spetsiaalset kleebist, mis näitab ära sõiduki saasteklassi. Saksamaal on üle 25 linnal plaanis selliseid tsoone kehtestada koostöös vastava föderaalvalitsusega.

Vaata ka: EEA Technical report No 2/2008: Success stories within the road transport sector on reducing greenhouse gas emission and producing ancillary benefits: